Kui sisetunne karjub, aga ma panen talle padja pähe

Ma olen mõelnud viimasel ajal ühe mustri peale, mis kordub mu elus nii piinliku järjekindlusega, et ma ei saa enam isegi teeselda, nagu ma ei märkaks. See ei ole enam “ups, läks valesti”, vaid pigem nagu: nägin äikest, kuulsin mürinat, tunnen, et tilgub, aga otsustasin ikkagi ilma vihmavarjuta välja minna.