Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 

Kusjuures täiesti elust enesest ja mitte eriti kaugelt ei pea sellist kurba tõsiasja otsima.

Ma pole mõnda aega antud teemat puudutanud, sest lootsin, et äkki inimene tuleb mõistusele või kui ise ei tule, et keegi äkki aitab tal selle õigesse kohta loksutada, aga tundub, et ikkagi lootus on lollide lohutus.

Üks vana tuttav (meestrahvas) üritas mind hiljuti selles veenda. Tuletan meelde, et ta ise on oma naisega olnud 17 aastat paarisuhtes. Ma ei taha teada, mis seal toimunud on, kui ta seda mulle väita üritas. Esiteks rääkis ta mulle, et tema teab mitmeid vendi, kellel on pere siin ja pere Lätis. Käiakse paarinädalastel “komandeeringutel” ja tegelikkuses käiakse siis ühe ja teise pere juures. Neid samasuguseid “linnalegende” olen ise samamoodi Soome-meeste kohta kuulnud. No nende meeste siis, kes Soomes “küprokid” on. Usun, et mingi tōetera võib seal isegi sees olla, aga arvan, et iga naine, kelle mees välisriigis töötab, ei pea ka nüüd põdema hakkama. 

Miks ei võiks kõik lahkuminekud olla nö “ilusad ja sõbralikud”, kui nii üldse saab öelda. Millest see sõltub? 

Teema, mis võib-olla osade jaoks piinlik ja tabu, aga samas leian, et ülioluline. Kumbki sugupool ei peaks kehva seksiga leppima, aga kuna ma ise olen naine, siis on lihtsam rääkida n-ö naiste eest. 

Pidevalt korrutatakse, et ära hüppa ühest suhtest teise ja endale peaks andma aega olla vahepeal ka üksi. Mina kunagi ei osanud üldse üksi olla, mis on ka üsna loogiline arvestades seda, et ma olin alates 15-aastasest saadik püsisuhtes, mis kulmineerus mingi hetk ka abieluga. Öeldakse, et n-ö eelmisest suhtest üle saamiseks läheb aega umbes pool selle kestusest. See on jõhkralt pikk aeg tegelikult. Kujutate ette, et ma oleksin pidanud ideaalis 8,5a olema üksi ja “taastuma”?!

Täna pöördus minu poole üks mures/hädas preili abipalvega. Nimelt soovis ta teada, kas tema on äkitselt minuga kunagi seotud olnud inimesega tinderis mätttsinud. Saatis siis pildi ja tuli mulle isegi tuttav ette, et võis täitsa olla jah sama inimene 🤣 Peetrikeee siis. Teate ju küll neid Marikese ja Peetrikese seiklusi. Üks sealne osatäitja, lausa pearollist. 

Kahjuks ei ole kōikidel inimestel head kavatsused, isegi kui see algselt nii võib tunduda. Sellised inimesed oskavad väga hästi oma tegelikke kavatsusi alguses varjata. Mõni hiilib salakavalalt su ellu, et hiljem sinu pealt n-ö “kasu lõigata”. 

Ega siin ei olegi minul eriti midagi lisada. Eile natuke valgustati mind selle inimese osas, kellega pidin kahjuks “omad vitsad” saama. Mõtlesin, et risustan veel veidi oma blogi ja panen need screenid siia ka, juhuks, kui kedagi peaks huvitama, siis saab ise lugeda. Ja siis sellisel “naisel/emal” on veel mingitki “mokakobinat” minu osas.