Mitte eestlane pole eestlasele hunt, vaid eestlane ei ole mitte midagi muud kui üks harilik KITS

Kes tunneb end ülaltoodud kirjeldusest ära? Mulle tundub, et mingite inimeste elutööks ja uueks ametikohaks ongi saanud kitseks olemine. Kui temaga arvamused ei ühti, siis lähen panen kitse. Kui talle midagi ei meeldi, siis lähen panen kitse jne. Inimestel pole enam mitte midagi muud teha kui saaks ainult teistele si**a keerata. Kes kõvemini ja paremini oskab. Ma võiksin ka iga päev umbes kümme kaebust inimeste peale teha, et neile si**a keerata, aga siiani olen säilitanud inimlikkuse. Kahjuks tundub, et enam ka mitte kuidagi teisiti ei saa ja tuleb vist ka kitseks hakata. See juba eestlaste rahvusspordiks saanud. Muudkui käime ja kaebame. Näiteks endal ei ole dokumendid ettevõttes korras, siis lähen kaeban selle peale, kes neid küsida julges. Olenemata, et see on selle inimese tööks ja Eesti Vabariigis kehtivad seadused kõikidele ettevõtetele ja ettevõtjatele täpselt samamoodi. Ühed on siis tublid ja eeskujulikud ning teised need pealekaebajad. Kelle kõikides elumuredes ja probleemides on teised inimesed süüdi. Selle asemel, et dokumendid korda teha, kulutan aega ja ressurssi täiesti mõttetute asjade peale. Kas sellega, kui kaebad näiteks ametniku peale, saavad sinu dokumendid ettevõttes korda? Ma ei saa aru, mis kohaga mõni inimene mõtleb. Sa ei jõua ju kōikide ametnike peale kaevata. Saad ühest lahti, tuleb ju järgmine. Kas ei oleks lihtsam teha dokumendid korda? Tundub, et mitte. Mõne inimese elumõte ongi käia ja jaurata. Leida kõikides teistes vigu, aga mitte iseendale otsa vaadata. Tavaliselt need kõige suuremad kitukad on just need, kellel endal kõik asjad korrast ära. Need, kes on nii eeskujulikud inimesed kui ka ettevõtjad, need ei käi ja ei kaeble tavaliselt. Neil pole aega selleks. Mõtlen, et kas mõne inimese elu läheb sellest kuidagi ilusamaks või paremaks kui saab teise inimese peale kaebamas käia? Tõmbab seinale ühe ilusa suure rasvase ja punase ristikese, et jessss, tänane päev on korda läinud. Sain jälle kitse panna. Olen kitsest kaebupunn, juhhei. Mina ei hakka nagunii täpselt nii mõtlema, arvama, tegema, nagu keegi teine tahab. Kaeble ja kaeba terviseks. Vaata kuhu sellega jõuad. Eriti hull muidugi kui need kitukatest kaebupunnid on su enda kolleegid või sugulased. Kes jälgivad iga su sammu ja otsivad kust saaks kinni võtta ja kitule joosta. Õudne.