Beebi esimest haigestumisest, kiirabiga lastehaiglas käigust, suurest apteegi-arvest ja uutest tuultest

Tulime 23.10.23 oma reisilt tagasi ja kohe sellel ööl juhtus nii, et beebs iga kahe tunni tagant nuttis. Öösel oli tunda, et ta on väga kuum. Hommikul kui kraadisin, siis oligi palavik 38. Panin kohe efferalgani küünla (80mg), mis mul juba ammu oli koju varutud. Päeva peale läks beebi olemine üha kehvemaks ja nii kurb oli teda sellises olekus näha. Hakkasin lausa ise nutma. Kreios, kes alati nii rõõmus ja energiline poiss, oli täiesti energiast tühi. Õnneks ta ikka sõi ja jõi piima, see oli vähemalt kergendus, aga õhtuks läks asi üha hullemaks. Ma ei ole see, kes tahaks iga asja peale kiirabi kutsuda, aga kui laps ainult magas ja oigas ning olukord üha kuumemaks läks ja temperatuur näitas juba üle 39, siis helistasin kiirabisse igaks juhuks. Ikkagi esimene laps ja tekib veidi paanika. Nemad olid kohe valmis tulema. Põhimõtteliselt olid vähem kui 10 minutiga kohal. Esimese asjana kraadisid ja nende kraad näitas 39,9. Käskisid mingi 125mg-se küünla panna ja teatasid, et ikkagi on vaja nendega kaasa minna ja võimalik, et ka haiglasse jääda. Imetore ekipaaž. Ainult kiidusõnad. Eriti ühele meesterahvale, kes seletas, et enne tuleb panna ennast riidesse ja asjad kokku ning alles siis laps. Muidu kuumeneb laps üle. Mitu korda korrutas seda. Good point! Ise ähmi täis ja nii mures, et võib-olla muidu ei tulekski selle peale. Nad ütlesid, et ootavad all, seni kuniks asjad kokku panen. Pole vist nii kiiresti pidanud kunagi tegutsema. Sorry valetan. Eelmise suhte ajal öeldi mulle ka pidevalt, et “olen all ja annan sulle 2 minutit aega.” Panin siis ruttu enda ja beebi asjad kokku. Pidin ju mõtlema, et ehk on vaja ka haiglasse jääda.